MereMaailm

Kaunasest edasi ma tegelikult h22letada ei kavatsenudki. Edasi viis taevatee mind l2bi pilvede nagu r2ndlinde ikka sygise saabudes l6unasse. Oi kui vaimustunud ma igakord olen, kui lennuk kiirendab ja siis lahingus gravitatsiooniga v6idukalt k6rgustesse t6useb. Aga seekord oli maandumine "kergelt" k6rvu lukustav. 2kki oli k6ik nii vaikne. Isegi lennuki mootori myra vakatas. Seda, et inimesed mu k6rval ja ymberringi tegelikult omavahel r22givad, sain teada t2nu oma olematule huultelt lugemise oskusele. Korraks suutsin saavutada p2ris k6rge sisemise paanika taseme ja ma pole varem nii v2ga juba maal olla soovinud. K6rvad valutasid r6humuutusest. Aga varsti kostus kaugustest titekisa. :)

Ja nyyd on aeg lubatud uudisteks. Nagu v6ib j2reldada mu t2pit2htede puudumisest, olen Eestist natuke eemal. Seekord asusin tee 22rde koos oma tegutsemisvalmis poidlaga yksinda. Hulljulge nagu ma olen. Olen vahemaad Laagrist Euroopa poole ju varemgi h22lega l2binud ja poidlaga r2ndamine sel sirgel teel on suht turvaline. Seekord sain end vipina tunda neljas erinevas autos. Moelda vaid, nagu kuningannat veetakse kaarikuga kaugete maade taha. Minu reisikaaslasteks said vahvad merev2elased, kes suundusid Kihnu vetesse salap2rast l6hkekeha mere pohjast otsima, tyrklane, kelle peaaegu ainuke asi, mida ta inglise keeles mulle selgeks teha oskas, oli "I love you" ja leedukas, kellega sai tema pikkade telefonik6nede vahepeal keelevahetust enamus suurtest euroopa keeltest teha. Ja olingi Leedus. Kuhu edasi, sellest varsti.

Tere tulemast Mere maailma, mille ma siin blogis esmakordselt kirjalikuks teen. Olge valmis, sest varsti saab nii mõndagi kuulma!