Ja mis ma juulis tegin?



Viimasel ajal olen vaid korra kuus juhtunud kirjutama, aga iga postitus võtab mul mitu päeva aega. Kõige ajakulukam on vist piltide valimine, milleks mul praegu kulus 3 päeva. See postitus tulebki natuke teistsugune. Nagu pildiraamat. Ma ei hakka pikka romaani ette kirjutama.

Järjekordne matk ees ootamas ja kohe alguses pandi meid takistusraja ületamisel proovile.

Kes ehitab silda, kes kõnnib kummikutes ilma ühegi probleemita üle (mina)

Kurtil Austraaliast ei läinud kohe üldse hästi

Teistel läks libedast pinnast hoolimata sillaületus libedamalt.



Elevil lambad

Need on ühed imelikud lambad, ei põgenegi vaid hoopis kimavad meie karjale vastu.



Peale pikka ja väsitavat retke ülesmäge, mis pani mitu vaprat matkalist loobuma ja tagasi pöörduma, olen mina endiselt rõõmus ja naeratav. Isegi hingan veel! See on kindlasti üks raskeimatest retkedest, mis ette võtnud, sest teekond üles tundus tõesti lõputu. Muidugi oli mul vaja teistele näidata, kui tugev ma olen, ja otsustasin poolel teel jooksma hakata, et see õudus kiiremini läbi saaks ja juba üles jõuaks!:D

Päike siras läbi lehtede puistates kullalaike kõikjale


Järjekordne takistus. Päris mitu sumas sealt läbi oma matkasaabastes lahkudes tilkuvate jalgadega. Matkasaapad on siin jumala staatusess.

No problem at all! Teised las märgavad oma matkasaapaid kui tahavad, mina lähen kuivalt läbi!


Peale väsitavat päeva võtsime suuna lõunapoolkera suurimasse kuumavee basseini.



Isegi jahedal talvepäeval on kuumaveeallikas mõnus istuda. Vahepeal hakkas isegi nii palav, et pidin veest välja värsket õhku hingama minema. Siin pole eestlaste suitusuauna vajagi. Siin on looduslikud termaalsaunad. Veetsin seekord suurema osa ajast uusmeremaalasest Samiga, kelles voolab ka Cooki saarte verd, filosoofilistel teemadel arutades. Kas elu, mida kogeme, on ikka reaalsus või vaid unenägu. Ta rääkis ka, et Uus-Meremaal lisatakse kraanivette kloori (kusjuures töö juures vesi lõhnab täiesti klooriselt) ja fluoriidi, et hambad ikka terved oleks.

 Juuni kuus tähistatakse maooride maal uue aasta saabumist - Matariki festival. Tegu ei ole ühe kindla südaööga - ööga, kus üks aasta muutub teiseks, vaid pikema perioodiga. See on aeg, kus taevasse ilmub plejaadide tähtkuju. Matariki tähendabki plejaade. Kuna meil Samiga juttu jagus, siis tuli ta minuga peale matka linna tagasi jõudes kaasa minu kodu lähedal toimuvale suurele üritusele. Näha sai polüneesia tantsijaid kõrreseelikutes ja süüa vaikse ookeani saarte toitu. Park oli täis valguskujusid ja õhtu lõpetati ülivõimsa ilutulestikuga. Üritus meenutas Kadrioru pargi valgusfestivali. Sest öötaevas on nüüd jälle ühe tähtkogu võrra valgem.
Uusmeremaalastel on vist hiinlastega head suhted. Ilutulestikku jagus mitmeteks minutiteks. Kusjuures seda meie uut aastat siin ilutulestikuga vastu ei võetagi ja rakette ka ei müüda. Ainuke pidustus siinmail, mida kõik ilutulestiguga tähistavad, on 5. novembril toimuv Guy Fawkes day.



Lõuna-Auckland on kurikuulus koht, kust soovitatakse heaga eemale hoida. Piirkonnas elavad peaaegu eranditult polüneeslased: maoorid, samoalased, tongalased jne ja piirkond on tuntud kuritegevuse ja narkoprobleemide poolest. Pimedas ei soovitata seal üksi liikuda. Mind ei huvita! Päriselt ka! Ma ei lase end mingitel kuulujuttudel hirmutada ja kui soovin ja kõrvad lahti teen, siis kuulen teistelt poolt, et pole seal häda midagi. Seekord läksin sinna päevasel ajal. Olin Otara linnaosasse kunagi varem juhuslikult sattunud ja laupäevahommikuse turu avastanud, kus müüakse palju polüneesia nänni, ehteid ja toitu. Lahkusin sealt vaesemana. Peale suure turuplatsi, mis ilmub nagu võluväel laupäeva hommikutel ja siis mõne tunni pärast juba haihtub, on terve väljak ümbritsetud nännipoodidest ja kiirtoidukohtadest. Ostsin Samoa pannkooke , mis on nagu pontšikud ja mingit põnevat aedviljahautist. Üle turuplatsi kajas plaadimüüja raadiost polüneesia muusikat.
Aga siis sai kell pool 1 ja mööda turuplatsi käis ringi kuri tädi, kes müüjatega õiendas, et nad oma asjad juba kokku pakiks. Ei ühtki müüki peale 12.30t. Või muidu saab trahvi! Vot nii.

Olin juba pikemat aega oma kodu läheduses kõrguva Mt. Wellingtoni tippu vallutada plaaninud. Nüüd võtsin selle lõpuks ette. Ilm oli ilus ja päikeseline.


Mt Wellingtoni ehk maoori keeles Maungarei kraater. Taamal paistab vulkaanisaar Rangitoto



Vaade Maungarei tipust linnale




Minu kodutänav ja bussipeatus, kus ma vahepeal linna sõitu ootan. Eemal paistab Mt Wellington.


Kui juba turgude külastamiseks läks, siis võtsin ka ette retke Avondale turule Lääne-Aucklandis, mis toimub pühapäeva hommikuti. Juurika-puuvilja ja muu toidukraami müüjad on enamuses asiaadid. Palju müüakse mingeid kahtlaseid hiina kapsaid ja salatilisi, millega ma midagi peale hakata ei oska.

Lisaks on seal suur kirbuturu väljak, kus leiab väljapaneku kohalike kodudes leidunud kolaga, mida neil enam vaja ei lähe.

Vaade köögiaknast.
,

Järgmine matk viis meid Aucklandist eemale Hamiltoni.





Vägev postkast


Uudishimulikud alpakad

Koduvalvur

Hamiltonis külastasime Taitua puukooli (mis pagana tõlge see on. Inglise keeles Taitua Arboretum. Arboretumi seletus - koht, kus kasvatatakse palju erinevaid puuliike teaduslikul, õppe- ja ilueesmärgil).



Peale puude on seal kanad.. ja kuked ja pardid ja muud säärased.











Igal ühel oma kivi.


Linna tagasi jõudes leidsin ka siit natuke muru.

Ja lossid vihmalompides

Lähenedes kesklinnale lähenes taevatorn minule. Sky Tower ja LesMills









Britomart. Rongiliinide alguspunkt- Nagu Balti jaam.

Britomart ja Sky Tower endiselt taustal säramas.

Avastasin kodu lähedalt lillevälja.







Taas Mt. Wellington. Pimedus saabus. Kraater jalge ees. Sky Tower pildi paremas servas.





Käisime metsas. Tahtsin näha, kas seeni on, aga leidsime ainult selle.. ja mingid kahtlased šokolaadi muffineid meenutavad seened, mida pigem proovida ei julgenud.











Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kui aega pole, siis aega pole

Plaanid ja mitte-plaanid märtsikuus