Ja nyyd on aeg lubatud uudisteks. Nagu v6ib j2reldada mu t2pit2htede puudumisest, olen Eestist natuke eemal. Seekord asusin tee 22rde koos oma tegutsemisvalmis poidlaga yksinda. Hulljulge nagu ma olen. Olen vahemaad Laagrist Euroopa poole ju varemgi h22lega l2binud ja poidlaga r2ndamine sel sirgel teel on suht turvaline. Seekord sain end vipina tunda neljas erinevas autos. Moelda vaid, nagu kuningannat veetakse kaarikuga kaugete maade taha. Minu reisikaaslasteks said vahvad merev2elased, kes suundusid Kihnu vetesse salap2rast l6hkekeha mere pohjast otsima, tyrklane, kelle peaaegu ainuke asi, mida ta inglise keeles mulle selgeks teha oskas, oli "I love you" ja leedukas, kellega sai tema pikkade telefonik6nede vahepeal keelevahetust enamus suurtest euroopa keeltest teha. Ja olingi Leedus. Kuhu edasi, sellest varsti.
Kui aega pole, siis aega pole
Kui väga ma ka üritaks, ei tule tihedamini kirjutamisest midagi välja. Mitmeid kuid järjest olid mu tööpäevad on nii pingelised, et pidin iga päev ületunde tegema, et enamvähem kõik tehtud saaks. Tihti jäin isegi 3 tundi kauemaks tööle ning koju jõudes oli kell nii palju, et peale õhtusööki tuli magama minna, et järgmisel hommikul jälle kell kuus üles tõusta jaksaks. Isegi natuke varem koju jõudes ei ole mul olnud jaksu hakata mõtteid jutuks kokku seadma. Nüüd alles kuu aega tagasi on meie logistika osakonda hakatud korralikult üles ehitama. Ma olin enne ainukene siin Uus-Meremaa tiimis, aga nüüd pole ma enam üksi. Kogu selle tööpinge juures hakkasid mind igasugused kaela- ja seljavalud ning muud tervisehädad kimbutama. Pidin korduvalt koju ära tulema kuna halb hakkas ja olen juba kõik oma selle aasta haiguspäevad vist ära kasutanud. Tunnen, et nüüd lõpuks saab maha rahuneda veidi. Oleme nädalavahetuseti Samiga kuumaveeallikas või saunas lõõgastumas käinud või looduses matkamas. M...
Kommentaarid
Postita kommentaar