Suvi jõudis pärale. Igas mõttes. Oleme uimased peaaegu 24h ärkvelolekust (pidime Kaunases juba kell neli ärkama. Teie aja järgi on kell praegu kolm öösel). Lisaks ei saa mu keha aru, et pole vaja enam lennukiga samas rütmis kõikuda.. Ja muidugi see kuumus. Tunne nagu oleks loomaaia troopikamajja sattunud. Lõhnab samasuguse kuumuse ja niiskuse järgi. Peale selle, kui minu ja Taaveti esimesel Hispaania hääletusel tekkis mul tava igas võimalikus kohas koperdada ja kukkuda, siis nüüd on mul uus meelistegevus - pea ära löömine. Loodan, et tagasi jõudes ikka kogu selle uimasuse juures veel mõistuse juures olen.
Suured kolimised
Nii ongi. Sel ajal kui ma siia mitte sõnagi ei kirjutanud, viis elu mind ühest kohast teise - läänest ita, Aucklandi ühest servast teise - suur vahemaa. Arvestades eelnevaid igapäevaseid rännakuid tööle ja koju ja trenni, siis väga suur vahemaa. Töölt bussiga kojusõit võttis varem kauem aega kui Tallinnast Helsingisse sõit. Kuna aga terve mu elu ühest kohast teise liikuda otsustas, siis september möödus mul kolimiste lainel. See, et Rocket Lab lennujaamast lahkuda plaanis, oli ammu teada. Oli vaid aja küsimus millal meile uued võtmed kätte antakse ja me oma kitsaks jäänud ruumidest uude läikivasse "paleesse" kolida saame. Lennujaamas tekkis meil tõsine ruumipuudus. Uute töötajate jaoks enam kohta polnud ja nii pidid nad töötama kellegi teise laua taga, kes parajasti ise eemal (Mahia, Ameerika, puhkus) viibisid ja nii tuligi iga nädal oma töökoht ümber kolida ja loota, et keegi järgmine nädal ka ära on. Minu logistikaosakonnal polnud üldse oma ruumi ja siis jagasid kvaliteedik...
Kommentaarid
Postita kommentaar