Plaanid ja mitte-plaanid märtsikuus

Mul oli plaan märtsi lõpetuseks siin viimast kuud kokkuvõttev postitus kirjutada ning võrrelda seda varasemate aastatega. Nüüd on juba aprilli keskpaik. Miks ma alles nüüd siis sellega valmis saan? Sest viimaks, peale kuu möödumist, olen taas läpaklaste hulka naasnud. Suutsin oma teetassi valel hetkel ja kohe kindlasti vales kohas ümber ajada ning uute juppide tellimine (kas Marsilt?) võttis parandajatel tänapäeva kiires maailmas päris kaua aega. Mis siis, et mu enda elu tundub teosammul liikuvat. Virtuaalreaalsus lendab endiselt kiiremini kui eal.

Ja mu läpakas peitis ühte selle postituse põhielementidest- fotokollaaži, mille eelmise märtsi lõpus tegin ja mida ma tegelikult jagada ei plaaninud. Valisin sinna pildid hetkedest, mis minu jaoks tegid 2015 aasta märtsi väga eriliseks ajaks mu elus. Märts on üldiselt minu jaoks üsna oluline kuu. Ükskõik kui väga ma seda maha salata olen üritanud. Ma ei olnud enne eelmist aastat oma sünnipäeva 8 aastat tähistanud. Mitte ühtegi korda peale seda kui 18 sain. Ma ei hakka põhjustest hetkel rääkima. Ütlen lihtsalt, et olin selles päevas pettunud ja üritasin üldse selle eksisteerimist unustada. Ühel aastal näiteks läksin üksinda loomaaeda ja väljusin alles õhtul kui sissepääsu väravad olid juba paar tundi suletud olnud. Ilm oli märtsikuile sobivalt külm ja vihmane. Jõudsin koju peaaegu külmununa. Teinekord läksin üksi Tartusse filmifestivalile, kus ma eriti kedagi ei tundnud ja neid väheseid, keda teadsin, siis mitte eriti lähedaselt ja kuna sünnipäev seostus mulle negatiivsusega, siis ei olnud ma ka seal eriti sotsiaalne. Veetsin päeva vist lösukinos - festivali toimumise maja pööningul olevas pimedas ruumis, kuhu oli ekraan püsti pandud ja publikule põrandale hunnik patju. Asi läks hullemaks kui mu tol ajal parim sõbranna mu peale solvus, kuna ma ei öelnud talle, et mul sünnipäev on. Peale seda ta ei rääkinudki minuga enam. Ma ei ole tema sõpruse kaotamisest vist siiamaani üle saanud.

Eelmisel aastal otsustasin teistmoodi teha. Mul oli sellest negatiivsusest kõrini. Miks mitte sõbrad, kes muide kunagi polnud mu sünnipäeval käinud(ühe erandiga), lõpuks kokku kutsuda ja lihtsalt toredalt koos aega veeta?

Eelmises märtsis toimus veel muudki meeldejäävat. Kõik pildid selles kollaažis on spetsiaalselt välja valitud. Isegi taust, kus kumavad virmalised! Veel erilisemaks tegi värvidest kumava öötaeva see, et oli ema sünnipäeva öö. Siis seisimegi emaga keset koduaia muruplatsi ja vaatasime kaelad kanged taevas toimuvat kui põnevaimat märulit. Mul oli nii tõsiselt kahju, et Kreete meiega seal olla ei saanud.

Nüüd tegin kollaaži ka selle aasta märtsi kohta. Öeldakse, et aastad pole vennad. Aga võivad olla küll. Sattusin juhuslikult üle pika aja eile vaatama Sajandi armastuse kordust (see on see türgi seriaal Sultan Suleimanist ja tema naisest Hürremist ja muust tol ajal toimuvast). Nüüdseks on seebikas Suleimani ja Hürremi poegadest elus vaid kaksikvennad. Aeg oli siis aga selline, et kui soovisid troonile saada, pidid oma vennad tapma. Nii on ka kaksikutest sultanipojad üksteise vihavaenlased. Ma ei taha nüüd öelda, et 2016 aasta märts oma vanema venna tappis. Aga erinevad olid nad kindlasti. Mul tekkis raskus piltide valimisega, mis oleksid vääriliselt erilised. Taustapilt ongi üsna suvaline - hetkest, kus ilusal ilmal käisin üksi Laagri metsas (või Pässa rabas?) jalutamas. Erinevalt eelmisel aastal välja valitud piltidest, ei ole sellel aastal mu kollaažil minuga koos näha ühtegi inimest. Ma ei olnud küll nende piltide tegemisel üksi (v.a. see taust), aga siiski tunnen, et märts on minu jaoks pigem üksildane kuu olnud. Meeleoludele vastavalt ei plaaninud ma taas sünnipäeva pidada - ja seekord läks nagu plaanitult.

Selle aasta piltidelt ei ole ka nii kergelt aru saada pildi sisu - miks ma just need fotod valisin? Öine Tallinn? Või arvuti taga istumine ja ekraani punnis silmadega passimine? Ma jätan hetkel siiski taustainfo avalikustamata. Teavad need, kes nendel hetkedel minuga olid ja veel mõned. Keskmisel pildil ei ole muide miskit pistmist mu sünnipäevaga. Ma valisin selle mitte kuna ma seal ilus olen ja naeratan, vaid kuna selle pildi emotsionaalne taust on oluline! Räägin kunagi hiljem;) Ja kes teab juba, siis paluks mu salatsemissoovi austada!

Üks tähelepanek veel. Selle aasta kollaaž ei ole minu meelest visuaalselt ilus. See on kui üks koledaim multi-view postkaart, mille keegi mulle saata võiks arvates, et palju ilusaid pilte ühele kaardile paigutades on kaart kohe ka ise ilus. Mind häirib see ebakorrapärasus. Aga samas ta sobib selle kollaaži juurde. Annab edasi 2016 aasta märtsi iseloomu.

Märts 2015

Märts 2016