MereMaailm

Mu nahk on peale t2nast m6nusat rannap2eva nii 2gedas kontrastis mu rohekas-siniste juustega. Muide mu juuksed on kohe v2ga palju t2helepanu siin saanud. Eestis on juuste v2rviliseks v2rvimine viimasel ajal t2iega moes, aga siin on aus ikka klassikaline rasta-fashion. Ja naistel on moes v6imalikult laiad tagumikud, mida r6hutatakse eriti kitsaste minikleitidega. Peale rasket p2eva rannas ei j22nud muud yle kui poest omale rummi hankida ja nyyd joomegi m2nusat mango-apelsini kokteili otse kookosp2hklist. Kahjuks olen ma liiga v2sinud, et pikemalt kirjutada. Aga Jim on ikka ylitore: If I see anyone beat you or being mean to you they're going down!

Ja nyyd siis lubatud eripostitus. Nautige kukki, kanu noori, vanu! T2na tegime veel lahedaid pilte sellest, kuidas kukki ja kanu crakersitega toitsin ja neid sitsima 6petasin, aga need pole minu kaameras ja seega panen kunagi hiljem yles. Kes veel rohkem kanu n2ha soovib, v6ib teada anda ja lisan pilte juurde:P Nad on siin tuvide asemel. S88vad t2navale maha visatud v kukkunud toiduj22nuseid. T2na nt n2gime kuidas kanapere mingit pastarooga j2ras. Aga tuvid on siin nunnud, mitte sellised invaliidid nagu meie omad.

T2na oli tore p2ev. Hommik venis kyll ylipikale, aga selleks ajaks kui l6puks end v2lja ajasime, siis s2ras ka p2ike taas taevas ja tekkis lootus, et ehk j6uab kunagi ka ujuma. Pidime Jimiga Angry Nates pubis kokku saama, et siis edasi m6elda, mida teha v6i kuhu minna. Peale kokteile (mina v6tsin omale Death in the Afternoon (absint ja shampa) kuna tegu on yhega Hemingway jookidest ja siiamaani on mul selle mehega sarnane maitse olnud. Hemingway soovitas kyll surmavat p2rastl6unat aeglaselt kolm tykki j2rjest 2ra juua).... Yhes6naga peale kokteile otsustasime s6ita Protestant Cay saarele. Sinna viib paat iga kymne minuti tagant ja s6it kestab umbes 30 sek. Kui paadi alla j22da ei kardaks, siis oleks tegelikult k2kitegu sellele paradiisiranna saarele ujuda. Peale hotelli ja ranna seal muud polegi. Rannas on muidugi baar ka. Sattusime saare elustikust nii vaimustusse, et meist said korraks t6elised ornitoloogid ja krabiuurijad. Jaaaa l6puks j6udsime ka vette!:) Tahtsin tegelikult t2na t...

Mis m6ttes? Me oleme juba kolmandat p2eva paradiisisaarel, aga pole vette j6udnudki? Aa, ma pole veel p2riselt v2lja 8elnudki, kus me omadega asume. Ei raatsi s6pru kadedaks teha sellega. Aga olgu - oleme keset Kariibi merd! saarel nimega St. Croix. See on USA territoorium, mida nimetatakse eesti keeles Neitsisaarteks. Aga liiklus on vasakpoolne, nagu Inglismaal. Autod on toodud sisse ikkagi USA-st, seega rool on vasakul nagu meilgi. V2ga segadust tekitav. Kuna tegu ikkagi Ameerikaga, siis k6igil on megasuured autod. Taksod on ka nagu hummerbussid. Siia tulles oli meil tegelikult 88bimiskoht ainult esimeseks 88ks. Kuna siin on k6ik, eriti majutus, ylikallis, siis ei raatsinud lihtsalt seda raha v2lja k2ia. Veidi eelt88d tehes v6is j22dma lootma, et kohapealt leiab mingi parema variandi kui netist bookides. Kohalikud on ylis6bralikud ja pakuvad alati abi. Nii ka istusime meie teisel 6htul peale saarele j6udmist kai 22res ja j6ime kokteile kui meiega liitus yks vanem helesiniste silma...

Suvi jõudis pärale. Igas mõttes. Oleme uimased peaaegu 24h ärkvelolekust (pidime Kaunases juba kell neli ärkama. Teie aja järgi on kell praegu kolm öösel). Lisaks ei saa mu keha aru, et pole vaja enam lennukiga samas rütmis kõikuda.. Ja muidugi see kuumus. Tunne nagu oleks loomaaia troopikamajja sattunud. Lõhnab samasuguse kuumuse ja niiskuse järgi. Peale selle, kui minu ja Taaveti esimesel Hispaania hääletusel tekkis mul tava igas võimalikus kohas koperdada ja kukkuda, siis nüüd on mul uus meelistegevus - pea ära löömine. Loodan, et tagasi jõudes ikka kogu selle uimasuse juures veel mõistuse juures olen.

Reedel algab suvi! Uskuge või mitte:)

Olen kui nahkhiir, kes öö hämaruses toimetab. Aga kes nahkhiirtest midagigi teab, ütleb et talvel nad hoopis uinuvad koopasügavustes. Seega olen üks ebaõnnestunud nahkhiir. Tiibu ka pole. Verd muidu imeks küll... Ja see eest mõtetel meeldib vahepeal kõrgustes ringi tiirelda. Kui juba nahkhiiri mainitud sai, siis vihjeks, et sinna kuhu varsti lähen, on neid lausa mitut erinevat sorti. See on tegelikult väga halb vihje kuna nahkusid leidub üle maailma väga paljudes paikades. Haa-haa!:) Salatsen edasi. Eelmise postituse lõppu unustasin kirjutada veel, et olen üldiselt üks ehtne rott. Trenniraha ka ei ole ja telefoni arve on ammu tasumata. Võite imestada, et kuidas ma siis reisida saan?! Aga kui midagi väga soovin, siis alati leidub kuskil mingi võimalus.