MereMaailm

Ma ei tajunud laupäeval matkama minnes päris hästi, millesse end seganud olen. Ma olen peaaegu alati üksinda kuskil imelikes kohtades turnimas käinud ja grupiga mitte kunagi, seega ei osanud ette kujutada, mismoodi see seiklus kujunema hakkab. Igatahes arvasin, et see saab olema palju-palju lihtsam ja ei osanud aimata, mis teravaid ja järske kaljusid ja sügavikke läbida tuleb. Kohati kiskus asi lausa nii teravaks, et annetasin merede valitseja Tangaroale lepituseks peotäie oma isiklikku verd. Olen horoskoobi järgi jäär ja draakon ning sellised pisikesed kaotused suure eesmärgi - maailma vallutuse nimel ja enese ületuse nimel, mind ei heiduta. Vähemalt ei olnud mina see, kes vette kukkus. Ja olin nii edukas, et suutsin peaaegu lõpuni jalad kuivana hoida. Lõpuks käis ikka üks laine mõnuga kivist üle, millele just astunud olin. Mõni teine isegi enam ei hoolinud, et lomp või mitu tee peal vedeles, sest jalad juba nii märjad, et natuke lisavett saapas ei omanud enam tähtsust.. Ma ei arva, ...

Ootamatult on sügis kätte jõudnud ja paaril viimasel hommikul on maa olnud särava härmatisekihiga kaetud. Siit mõnisada km lõunapool tuli eelmisel nädalavahetusel isegi lumi maha. Alles nagu postitasin rannapilte. Siin käib loodus teise rütmi järgi, teeb ootamatumaid pöördeid. Aga inimloodu venib aeglaselt ja rahulikult ning hommikuti-õhtuti, tegelikult vahet pole millal, 15km/h kiirusega tööle, kooli, koju, trenni sõitmine on nagu mõnus kruiis mööda Aucklandi. Peaasi, et autoga saab. Kõigil on autod ja kõik sõidavad võrdselt aeglaselt ning autotuid peetakse invaliidideks, kellele tuleb kaasa tunda ja võimalusel nad kõikvõimalike tänaval ähvardavate ohtude eest päästa. Igatahes 20km pikkused ummikud on siin igapäevased. Võiks loota, et tihedate liiklusolude kergendamiseks panustatakse ühistransporti, aga kahjuks mitte. Tantsutrenn, kus kolmapäeva õhtuti käin, on mu töökohast 8km kaugusel. Eelmine kord sõitsin sinna kolme erineva bussiga. Seekord olin õnnelik ja sain kahega. Rännak võt...

Sügis on käes, siis tuleb moosi teha. Nägin poes müügil suurt kastitäit erinevaid puuvilju. Kuna hind oli ainult 1.99 nzd, siis ma ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja tarisin selle koju. Lähemal vaatlusel leidus seal peale õunte ja pirnide ka kiivisid, ploome, feijoasid, üks avokaado ja mingid troopilised viljad, mille nime ma ei teagi - tamarillod vist.  Plaan oligi moosi neist teha, sest ilmselgelt on tegu viljadega, millest pood tahtis ruttu lahti saada. Suur kastitäis vilju tekitas köögis palju elevust. Minu toa itaalia noormees pakkus end kohe appi puuvilju tükeldama. Ma ei tea palju kordi pidime seletama, misasja me teeme. Ja tulemuseks 7 purki Uus-Meremaa moosi. Lähen täna õhtul Evale, tribal tantsijast eestlasele ja tema perele külla ja võtan ühe külakostiks kaasa. Ma loodan, et ülejäänud aidatakse mul ikka ära süüa.  :) Tegime terve potitäie ja sellest jäi puuvilju järgigi, mille jätsin ühiskasutusse, aga arvan, et panen osa neist veel jäässe. Hetkel on mul lii...

Sain oma esimese palga kätte! Jeee! :) Kahe päeva eest eelmisel nädalal 260 dollarit. See teeb 164 eurot. Siin mail käib igasugune rahamajandus ühe nädala kaupa ja tavaliselt on palgapäev igal reedel. Samas sõltub vist firmast ka. Mõnes firmas on kolmapäeviti palgapäev. Nädalas maksan hetkel ööbimise eest 150 dollarit umbes (95 eur). Kesklinnas üldiselt elamist niisama lihtsalt odavamalt ei leia ja siin hostelis enamus rahvast elabki pikemat aega. Minu toas on 8 inimest. Ma olen ainuke tüdruk. Peale minu on üks prantslane, kes tänu oma natuke kehvale inglise keele oskusele vaeva näeb töö leidmisel ja säilitamisel. Siiamaani on ta ehitusplatsidel koristajana töötanud ja jälle olid tal mingid arusaamatused vahetusevanemaga tänu valesti mõistmisele. Ta on siin hostelis aasta algusest. Lisaks on mu toas Tokyost pärit Gun, kes töötab jaapani restoranis kelnerina ja saabus mõni aeg enne mind. Siis on siin kaks britti, kellest üks on Londonist ja magab minu voodi alumisel korrusel ja on su...