Sain oma esimese palga kätte! Jeee! :) Kahe päeva eest eelmisel nädalal 260 dollarit. See teeb 164 eurot. Siin mail käib igasugune rahamajandus ühe nädala kaupa ja tavaliselt on palgapäev igal reedel. Samas sõltub vist firmast ka. Mõnes firmas on kolmapäeviti palgapäev.
Nädalas maksan hetkel ööbimise eest 150 dollarit umbes (95 eur). Kesklinnas üldiselt elamist niisama lihtsalt odavamalt ei leia ja siin hostelis enamus rahvast elabki pikemat aega. Minu toas on 8 inimest. Ma olen ainuke tüdruk. Peale minu on üks prantslane, kes tänu oma natuke kehvale inglise keele oskusele vaeva näeb töö leidmisel ja säilitamisel. Siiamaani on ta ehitusplatsidel koristajana töötanud ja jälle olid tal mingid arusaamatused vahetusevanemaga tänu valesti mõistmisele. Ta on siin hostelis aasta algusest. Lisaks on mu toas Tokyost pärit Gun, kes töötab jaapani restoranis kelnerina ja saabus mõni aeg enne mind. Siis on siin kaks britti, kellest üks on Londonist ja magab minu voodi alumisel korrusel ja on suur anime fänn. Ta veedabki reaalselt kõik õhtud animeid oma läpakast vaadates. Peale selle õpib ta Aucklandi ülikoolis vist magistri tasemel, ei mäleta mida. Teise britiga ma pole väga suhelnud aga tean, et ta on siin hostelis juba vähemalt pool aastat elanud. Hiljuti kolis meie tuppa Itaaliast pärit pikajuukseline noormees (Ta on Bresciast pärit, mis on Põhja-Itaalias mitte kaugel Milanost. Ma olen seal linnas isegi käinud!), kes just saabus Uus-Meremaale ja nüüd otsib tööd. Kaks voodit on sellised, kus inimesed vahetuvad. Aucklandis toimus sellel nädalal World Master Games - olümpiamängude sarnane spordiüritus, aga vanematele inimestele. Enamus aladel on vanusepiiranguks 35 aastat. Meie toas ööbis üle nädala Iisraelist pärit vanamees (arvan, et umbes 70 aastane), kes oli siin orienteerumisvõistlustel. Nii tore on näha, et ka vanemates inimestes on veel reisipisik sees ja noortele sarnaselt seljakotiga ringi rändavad. Ta rääkis, et ööbibki seljakotirändurite hostelites. Siit pidi ta Taimaale edasi minema puhkama. Ja kusjuures ma kuulsin esimest korda Aucklandi tänaval eesti keelt! - Võistlustel osalenud sõudjad ja võib-olla veel muude alade tegelased.
Muidu oleme siin ikka võimalusel ilusaid paiku avastanud. Eelmisel nädalavahetusel käisime Karekare rannas, mis kuulub Aucklandi alla, aga tegelikult on ikka täitsa linnast väljas. Filipiinlasest hostelikaaslasel on auto, millega on mõnus linnast välja sõita. Tee randa oli kitsas ja kurviline. Vahepeal tundus, nagu oleksime kogemata ühesuunalisele teele sattunud, sest ruumi oli nii vähe, et tundus, nagu oleks ainult üks rada. Tagasiteel võttis iirlasest tüdruk juhtimise üle, kuna on parempoolse liikluse ja sinka-vonka teedega harjunud. Filipiinlane oli natuke pabinas sinna sõidul.
Rand ise, milleni viib liivane rada, peitub roheliste mägede taha. Kalda vees on suur hai uime meenutav kaljurahn. See on siiamaani mu lemmik rand - mida metsikum, seda parem. Long Bay Beach oli ka ilus.
 |
| Teekond randa |
 |
| Paistabki! |
 |
| Tagasiteel põikasime ühe kose juurest läbi |
 |
| Rahvusvaheline seltskond. Kambas on filipiin, itaallane, iirlane, peruulane ja eestlane. |
 |
| Pilv (The Cloud) |
 |
| Mälestusmärk mingile poliitikule |
Kommentaarid
Postita kommentaar