Karmid ilmad

Tsüklonid räsivad Uus-Meremaad juba teist nädalat. Kõigepealt jõudis Austraaliast siia tsüklon Debbie, mis uputas Edgecumbe linna ja põhjustas üleujutusi ka Aucklandi madalamates kohtades. Nüüd on kohale jõudnud juba võimsam tsüklon Cook, mis ongi just Uus-Meremaa oma sihtmärgiks võtnud. Paljudes kohtades on hädaolukord välja kuulutatud, osa koole on suletud, teedele ehitatakse barrikaade tulvavete takistamiseks ja inimestel soovitatakse varuda nädala jagu vett ja toitu ning valmistuda vajadusel evakueeruma või muidu ettevaatlik olema. Ka Auckland jääb punasesse tsooni, kuid siin ilmselt nii hull siiski olema ei saa. Ausalt öeldes istusin ma terve päeva hostelis kui Debbie Aucklandi külastas ja ei saanud aru, et tegu millegi hullema kui tavalise vihmaga oleks, aga räägitakse, et sadas alla terve aprilli normaalne vihmakogus. Ja Cooki kohta hoiatatakse, et sellest saab suure tõenäosusega viimase umbes 50 aasta hullem torm ning võrreldakse seda 1968ndal aastal Uus-Meremaad rüüstanud tsüklon Gisellega.
Kes viitsib lugeda, siis siin on sündmuste otseedastus: http://www.nzherald.co.nz/nz/news/article.cfm?c_id=1&objectid=11837045

Mõtlesime täna muuseumi minna, aga niimodi kallas, et Peruust pärit Brenda, kellega koos pidime minema, arvas, et mõnusam on kodus olla. Loodetavasti homme ikka jõuame kiivide lemmiktoitu fish and chips (fritüüritud kala friikatega) sööma.

Tööotsimine tekitab masendust. Ma ei salli seda ülepingutatud näitlejatööpreemiat väärivat enesereklaamimist ja tõestamist, et ma ikka sobin mingit lihttööd tegema. Vihale ajab, sest ega ma mingit spetsialiseerumist nõudvat tööd ei otsi, aga ikka nõutakse igas töökuulutuses aastaid varasemat kogemust ja autojuhilubasid ja superhüpermegaklienditeenindustalenti. Ja kõik need nõuded esitatakse isegi laotöö kandidaatidele. Ma ei saa aru, kelle asi on, kuidas ma tööle kohale jõuan? Minu jaoks pole probleem jalutada, või võin ka jalgratta osta, sest Auckland pole nii suur. Ma käisin pidevalt Laagrist jalgrattaga kesklinnas tööl. Aga ei, auto olemasolu on hädavajalik (et tööle jõuda). Selle esimese punkti osas (enese tõestamine), saan aru, et siin on tuhandeid tööotsijaid ja loogiliselt võttes ei saagi ma sadade kandideerijate hulgas kohe valituks osutuda, kui just väga palju õnne pole. Aga no ikka ajab vihale, sest mina olen selle eneseupitamise keskel. Muide see, et siin tänavatel kerjatakse, pidi siinmail üsna uus nähtus olema ja need pidid kuskilt mujalt tulnud inimesed olema. Arutatakse, kas võiks kerjamise üldse ära keelata, sest inimesed, kes kerjavad ei ole tegelikult sellises hädas nagu nad end väidavad olevat ja ei vaja raha toidu vaid narkootikumide jaoks. Keegi olevat läinud kerjuse juurde talle sööki viima, aga too oli abistaja persse saatnud.

Eelmisel laupäeval käisin kolmetunnises Tahiti tantsu õpitoas. Ülivõimas oli see kogemus. Õpetaja Poemoena on Tahitilt pärit kuulsa tantsugrupi O Tahiti E liige ja koreograaf, kes on maailma tuuril, et üle maailma polüneesia tantsijate puudulikke või lausa valesid Tahiti tantsu oskuseid-teadmisi parandada. Õpituba algas Poemoana salapärase ilmumisega tantsusaali ja võimsa etteastega. Siis tuli ta meie juurde pudeli monoi õliga (aromaatne Tahiti gardeenia õli), et seda kõigile jagada mõnusa meeleolu tekitamiseks. Ma arvan, et kõik mu esinemiskostüümid Eestis lõhnavad monoi õli järgi. Ma käisin kunagi Berliinis ühe Polüneesia naise juures Samoa tantsu õppimas ja ta kinkis mulle sellise pudeli. Mulle meeldib seda esinedes peale määrida, et lõhnata nagu õige Tahiti naine.
Tund ise oli üliõpetlik. Ma sain teada, et teadsin varem väga vähe ja on oluline õppida inimeselt, kes ongi reaalselt selle tantsu sees üles kasvanud ja teab täpselt, kuidas traditsiooniliselt tantsida tuleb. Ma sain teada, et tegin osasid liigutusi varem tehniliselt valesti, samas valesti just Tahiti tantsu kontekstis. Trennis oli inimesi, kes olid varem Cooki saarte tantse harrastanud ja nemad ka ei teadnud, et Tahitil teistmoodi käib. Tunnis filmiti ka kokkuvõttev video. Poemoana andis Uus-Meremaal kaks õpituba: Aucklandis ja Wellingtonis. Video võtab need kaks kokku. Mind on ka seal natuke näha video lõpuosas.

Kraater keset Aucklandi. Mt. Eden ehk Maungawhau








Auckland on purjede linn. Skytower peidab end.













Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kui aega pole, siis aega pole

Plaanid ja mitte-plaanid märtsikuus