MereMaailm

Ootamatult on sügis kätte jõudnud ja paaril viimasel hommikul on maa olnud särava härmatisekihiga kaetud. Siit mõnisada km lõunapool tuli eelmisel nädalavahetusel isegi lumi maha. Alles nagu postitasin rannapilte. Siin käib loodus teise rütmi järgi, teeb ootamatumaid pöördeid. Aga inimloodu venib aeglaselt ja rahulikult ning hommikuti-õhtuti, tegelikult vahet pole millal, 15km/h kiirusega tööle, kooli, koju, trenni sõitmine on nagu mõnus kruiis mööda Aucklandi. Peaasi, et autoga saab. Kõigil on autod ja kõik sõidavad võrdselt aeglaselt ning autotuid peetakse invaliidideks, kellele tuleb kaasa tunda ja võimalusel nad kõikvõimalike tänaval ähvardavate ohtude eest päästa. Igatahes 20km pikkused ummikud on siin igapäevased. Võiks loota, et tihedate liiklusolude kergendamiseks panustatakse ühistransporti, aga kahjuks mitte. Tantsutrenn, kus kolmapäeva õhtuti käin, on mu töökohast 8km kaugusel. Eelmine kord sõitsin sinna kolme erineva bussiga. Seekord olin õnnelik ja sain kahega. Rännak võt

Sügis on käes, siis tuleb moosi teha. Nägin poes müügil suurt kastitäit erinevaid puuvilju. Kuna hind oli ainult 1.99 nzd, siis ma ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja tarisin selle koju. Lähemal vaatlusel leidus seal peale õunte ja pirnide ka kiivisid, ploome, feijoasid, üks avokaado ja mingid troopilised viljad, mille nime ma ei teagi - tamarillod vist.  Plaan oligi moosi neist teha, sest ilmselgelt on tegu viljadega, millest pood tahtis ruttu lahti saada. Suur kastitäis vilju tekitas köögis palju elevust. Minu toa itaalia noormees pakkus end kohe appi puuvilju tükeldama. Ma ei tea palju kordi pidime seletama, misasja me teeme. Ja tulemuseks 7 purki Uus-Meremaa moosi. Lähen täna õhtul Evale, tribal tantsijast eestlasele ja tema perele külla ja võtan ühe külakostiks kaasa. Ma loodan, et ülejäänud aidatakse mul ikka ära süüa.  :) Tegime terve potitäie ja sellest jäi puuvilju järgigi, mille jätsin ühiskasutusse, aga arvan, et panen osa neist veel jäässe. Hetkel on mul liiga palju