MereMaailm

Võiks ju arvata, et üle pika aja lõpuks reisile jõudes vahiks minusugune hull reisimutt, kes on nõus end korralikult piinama, et rohkem näha ja kogeda, igal pool ringi. Need kes on minuga varem koos reisinud teavad, millest ma räägin. On olnud situatsioone, kus mu jalatallad on vereville täis (ja igas villis on veel üks väiksem vill), aga ma ikka kõnnin edasi, sest uudishimu tapab ja me ei tea juu, millisesse paradiisi järgmine nurgatagune meid juhatada võib. Äkki ikka on vikerkaare lõpus kullapott, aga kuna keegi ei ole jaksanud nii kaugele kõndida, siis nad ei teagi, kui lähedal see tegelikult on. Ja ma usun, et midagi ilusat ja head on ootamas.  Kõigest sellest hoolimata magasin teisel päeval lõunani Ja ma isegi ei plaaninud enne õhtut kuhugi minna. Francesco ja Monica pidid töölt kolme-nelja paiku tulema. Ja mulle piisas eelmisel õhtul linnaga tutvumisest. Sain sealsed tänavad korralikult risti-põiki läbi käidud ja lisakõndimine samadel tänavatel oleks liiast olnud. Seega nautis

Olen nüüdseks juba ammu kodus. Kass kõnnib üle mu fliisteki alla peituvate jalgade, õue rohelisus on omale päikeselt saanud kuldkollased toonid. Mis siis, et päike ise nagu üha kaugeneks ja kaugeneks ja on hirm, et varsti me teda enam ei näe. Mul on viimasel ajal mingi allergia tekkinud vist. Silmad ja kurk ja kõrvad sügelevad pidevalt. Ja kuna see on nii väljakannatamatu, siis mida rohkem ma oma silmi hõõrun, seda punasemaks nad lähvad ja seda rohkem pisaraid sealt voolab ja seda rohkem nad kipitavad. Lisaks võiks tegelikult üle lugeda, mitu korda järjest olen ma võimeline aevastama. Vahepeal tekib tunne, et kui ma juba alustan, siis see ei lõppegi kunagi. Ja mul ei ole enam kuhugi nuusata. Peaks lina võtma. Sellega tulid mul kohe meelde esimesed päevad Trapanis. Peale oma esimeselt sooja mere supluselt ja päevituselt tulemist hakkas mu nina hullult voolama. Võtsin WC paberit igalt poolt kus võimalik kui mu omad varud otsa said ja üks esimesi sõnasid, mille itaalia keeles selgek

Sitsiilia tervitas palmide ja silmapiiri helendama paneva kuumusega. Tundsin end oma kampsunis ja pikkades pykstes veidi vales kohas. Ilmselt endiselt vihmast tilkuvas Kaunases. Lasin taevavetel end me kallil Leedumaal ikka korralikult làbi immutada. Aga Sitsiiliasse j6udes ja bussiga Trapani kesklinna poole s6ites tekkis mul hoopis tunne, et miks ma pidin siia tulema. Siin on nii kole. Metsad on maha raiutud. Jàrel vaid prygihunnikute vahel melonite v2ljad. Teeservad on t6esti koledad. Ja siis veel sitsiillased julgevad imestada, kui ma rààgin neile, et Eesti algatas "Let's do it" koristustalgud, et kas siis Eestis inimeste harimisest ei piisa. Kes siin keskkondlikult nyyd haritum on? Eesti on tàiega ilus ja puhas ja ei vaja igaòist tànavate pesu ja kusehaisu eemaldust nagu paljudes Lòuna-Euroopa riikides on. Mul on nii kahju, et suur osa sitsiillastel on savi sellest paradiislikult kaunist keskkonnast, kus nad elavad. Olgu-olgu. Need meeleolud ei kestnud kaua. Mulle t

Kaunasest edasi ma tegelikult h22letada ei kavatsenudki. Edasi viis taevatee mind l2bi pilvede nagu r2ndlinde ikka sygise saabudes l6unasse. Oi kui vaimustunud ma igakord olen, kui lennuk kiirendab ja siis lahingus gravitatsiooniga v6idukalt k6rgustesse t6useb. Aga seekord oli maandumine "kergelt" k6rvu lukustav. 2kki oli k6ik nii vaikne. Isegi lennuki mootori myra vakatas. Seda, et inimesed mu k6rval ja ymberringi tegelikult omavahel r22givad, sain teada t2nu oma olematule huultelt lugemise oskusele. Korraks suutsin saavutada p2ris k6rge sisemise paanika taseme ja ma pole varem nii v2ga juba maal olla soovinud. K6rvad valutasid r6humuutusest. Aga varsti kostus kaugustest titekisa. :)

Ja nyyd on aeg lubatud uudisteks. Nagu v6ib j2reldada mu t2pit2htede puudumisest, olen Eestist natuke eemal. Seekord asusin tee 22rde koos oma tegutsemisvalmis poidlaga yksinda. Hulljulge nagu ma olen. Olen vahemaad Laagrist Euroopa poole ju varemgi h22lega l2binud ja poidlaga r2ndamine sel sirgel teel on suht turvaline. Seekord sain end vipina tunda neljas erinevas autos. Moelda vaid, nagu kuningannat veetakse kaarikuga kaugete maade taha. Minu reisikaaslasteks said vahvad merev2elased, kes suundusid Kihnu vetesse salap2rast l6hkekeha mere pohjast otsima, tyrklane, kelle peaaegu ainuke asi, mida ta inglise keeles mulle selgeks teha oskas, oli "I love you" ja leedukas, kellega sai tema pikkade telefonik6nede vahepeal keelevahetust enamus suurtest euroopa keeltest teha. Ja olingi Leedus. Kuhu edasi, sellest varsti.

Tere tulemast Mere maailma, mille ma siin blogis esmakordselt kirjalikuks teen. Olge valmis, sest varsti saab nii mõndagi kuulma!