Paar viimast p2eva on igati aktiivsed olnud. Reedel toimus saarel suur yritus Mardi Croix. Nagu nimest v6ib v2lja lugeda, siis on see kohalik karneval, mida t2histatakse vastlap2eva paiku. Syndmus toimus saare p6hjarannikul. Algselt pidime sinna minema koos Jimiga, aga kui p2ev k2tte j6udis, ei olnud tal tuju. Seega suundusime kahekesi taksot jahtima. Teepeal tabas meid m6nus vihmavalang, aga kohapeal oli 6hk suvine ja kuum p2ike soojendas m6nuga. J2ime taksoga kohapeal ummikusse kinni, sest k6ik saare autod yritasid seisvate autode vahelt m88da ryhkida. Nii v2hemalt tundus.
Pidu pidi kohe hakkama. J6udsime umbes t2pselt alguseks. Sagimist oli kyll. Yhes nurgas harjutas grupp kahtlastesse haigla kostyymidesse riietatud igas vanuses inimesi oma rongk2igu tantsu. Teisel pool soojendasid tsiklivennad oma vingeid masinaid. M6tlesime rongk2igu alguspunktist veidi m88da rannikut edasi liikuda. Tee oli yldliikluseks suletud ja peab ytlema, et olles juba arvestanud siinse tiheda autodevooluga oli ylim6nus keset teed kuumas p2ikeses m88da mere 22rt patseerida -t6eline suvi. Mis siis et on talv. Ka siin kauges maailmanurgas. Tee 22res olid end istuma s2ttinud yksikud karnevali j2ligijad. Kylmad joogid valmis ja puuoks varjuks peakohal. Tervitusi tuli ohtralt , sooviti head karnevali ja sain j2lle komplimente juuste suunas ja soovitusi, et me v6iks tantsida, sest v6iks juba karneval alata! Yllatavalt k2hku j6udsime paraadi finishi punkti. Oi, kuidas elu seal k2is.Teeservad olid t2is toiduga ja muu kraamiga 2ritsejaid. Oma muusika k2is iga telgikese juures. Rand oli rahvast t2is. Kes tegi kansepit, kes m8llas riietega vees v6i ujutas koeri v6i tsillis niisama. Ja need inimesed olid hullup88raselt riides - veidrad p2ikeseprillid, neoonsed tyllseelikud, klounimytsid, kehad kaetud s2tendava liimiga. Yks mees (v6i naine?) oli gorilla kostyymis. See k6ik k2is kyll valgete inimeste kohta. Rastad olid nagu rastad ikka - liiga pilves, et riietuse p2rast muretseda. Aga mis oli yhine - k6ik kandsid p2rleid. Isegi politsei. Jim ytles juba eelmisel 6htul, et meile visatakse neid ka rongk2igust. Traditsioonilised kaelakee v2rvid on roheline, kuldne ja lilla. Aga muidugi oli neid ka muudes v2rvides.
Imestasime m6nda aega melu ja v2rve yritades kuumusele vastu panna. Ja varsti oligi paista l2henevaid karnevali aluseid. Alustades loomade adopteerimise asutusest, kus n2idati armsaid koeri kuni autopesulani, kus vahtu lendas ja yks luksauto sai rongkaigu jooksul l2ikivalt puhtaks. Kohal oli mad maxi j6uk leekiva kitarri ja tuleneelajatega jne. Piltidelt on rohkem n2ha.
Peale karnevalirongk2igu l6ppu m8llu, twerkijate jja hullumeelsete pidutsejatega suundusime melust veidi eemale rannale p2evitama. Kuid pilved valgusid taevasse ja tundus, et on paras aeg lahkuda. Ehk saab tagasi h22letada ja odavamalt koju kui taksoga. Ma pakkusin v2lja, et me enne kuskilt mingid joogid v6taks. Suundusime live muusikaga v2libaari, sest siis saab kaks asja yhendada. Jook ja tants. See oli saatuslik otsus. Mina v6tsin omale j2ise mango joogi aga vot Kadrile tehti jook v2lja. Niisiis kogemata j2ime arvatult kauemaks tantsima.. veel m6ned kahtlased kohaliku taimeleotise shotid, mis meile v2lja tehti.. ja oligi v2ljas pime. V2ga imelike pilves silmadega rastad, kelle jutt k6las kui poeesia, yks neetidega mees, kes yritas liivast grilli teha, aga peale pikka yritamist ikkagi p6lema ta seda ei saanud. Mustanahalised, kes meid j2rgmise p2eva l6kke6htule kutsusid.See sama kutt John, kes meile jooke v2lja tegi h2ngis ka seal. Kiskus veidi tuliseks. Mustanahalistele John ei meeldinud - liiga segane tyyp. Ja Johnile ei meeldinud need mustanahalised - krdi blueberryd, naisev2gistajad jne. Kyll tema juba teab. Kui j6udis k2tte lahkumisaeg, siis lubas John, et hoolitseb meie koju j6udmise eest. Haaa.  Ta oli nii t2is omadega, et hea, et pysti seisis. Mingil kahtlasel p6hjusel oligi ta suu vahepeal t2itsa liiva t2is. Ja kurat, kuidas hakkas manguma, et me ta auto peale l2heks. Ta ei ole nii t2is midagi tegelikult ja me oleme temaga turvalises kohas, mitte tee 22res blueberrydega. Ta tahab meid aidata ju. Miks me ei lase ennast aidata? Miks me aru ei saa ometi, kui suurt abi ta meile pakuks. Samal ajal kui John Kadrit m6justada yritas, helistasin mina samale taksojuhile, kellega tulnud olime. Veidi kalliks l2ks, aga v2hemalt oleme elus, mitte ei l6peta oma elu siin saarel teelt v2lja merre s6ites. Ses suhtes, et mis siis, et siin ongi teine suhtumine alkoholi ja joomisesse,  aga kui ta enda keha kontrollida ei suuda, siis kuidas ta autotki kontrollib. Peale m6nusat ootamist meeleheitliku veenmise taustal oligi takso ees ja meie turvaliselt kodus.
J2rgmine p2ev oli ka tore. V6tsime suuna saare teise otsa. Taksobuss viis meid kahe ja poole dollari eest Fredrikstedi, kust alustasime ranna22rset matka Sandy Point randa, kus asub ka looduskaitseala ja soolaj2rv. Veetsime ylipika p2eva p2ikese k2es. Seal oli v2ga ilus  - pikk pikk liivarand, sinine vesi. K6ndisime pikalt kuni j6udsime t2itsa l6ppu, kus maa otsa sai. Sealt edasi kasvasid lained k6rgeks ja peksid kallast hoolega. Lained t6id randa krabisid, kes siis merre tagasi  vudisid. M88da maanina teist kylge suundusime edasi, et looduspargi teisest otsast v2ljuda. K6ndimisruum kiskus kitsaks. Lained peksid kaugele. Aga lainevaht paitas jalgu nii m6nusalt ja jalad vajusid sygavale liiva sisse. Mererand oli hiidsuuri teokarpe t2is. Aga p2ike hakkas loojuma. Taksobussid ei liigu enam ammu. Kui pimedaks l2heb, ei tule h22letamisest ka v2lja. L6puks saime rannalt tee peale, kus liikumine l2ks kergemalt. P2ike oli silmapiiri taha vajunud. L6puks kutsusime ikkagi takso j2rgi. M6nus kergendus teada, et kohe saame koju. Taksos istudes Kadri vaatas korra minu suunas, et mis ma teen:D ja mida ma tegin? Tantsisin omaette Britney Spearsi j2rgi:D Sel p2eval p6letasime end korralikult punaseks. M6tlesime, et l2heme t2na krabijooksu vaatama. Ehk v6etakse meid ka osalema.
Koju j6udes saime uudise Jimilt, et me ei saa rohkem tema juurde j22da, kuna ta kohtus yhe naisega ja nyyd me oleme veidi ees. Vot nii siis. Nyyd Kadri pakibki oma asju ja mina l2hen ka. Mul on hunnik teokarpe, mis vaja kotti mahutada. Ja meie kookosp2hklid j22vad vist ka veel avamata siia. Ei jaksa tassida.
Annan varsti loodetavasti teada, kuidas meil l2heb siin ja kuhu 88seks saame.

























Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kui aega pole, siis aega pole

Plaanid ja mitte-plaanid märtsikuus