MereMaailm

Pean tunnistama, et olen õnnelikult maailma lõppu jõudnud. Pika valge pilve maa Aotearoa (sest just seda tähendab maoori keelne Uus-Meremaa nimetus), millest juba ammu unistasin, võttis mind vastu paljude pisikeste pilvekestega ja vikerkaarega Aucklandi kohal. Lõunapoolkeral on saabunud sügis ja google andmetel on praegu väljas 16 kraadi. Veedan esimesed päevad Aucklandi südalinnas seljakotirändurite hostelis. Plaan on täna natuke puhata ja valusaid jalgu ravida, pikemaajalist ööbimist ja tööd otsida ning blogi kirjutada. Olen selle viimase reisi algusest saati täiesti unarusse jätnud. Põhjus on, et olen inimene, kes on täielikult seikluste peal väljas. Seda nii igapäevaelus kui reisil olles. Võõraid maid avastades on uudishimu nurga taga peituvat piiluda veel suurem kui tavaelus ja tihti ei suuda ma piiri pidada. Olen üritanud viimast võtta ja õhtuti nii hilja ööbima jõudnud, et hiline kellaaeg ja päevased tegemised mul nagu füüsika seadus silmad kinni suruvad. Ja samamoodi hommikul ei tahaks kaua aega kulutada toas istumise peale, sest nii palju on kohti mida näha ja nii vähe aega. Jaapanisse mineku osas anti mulle erinevaid soovitusi. Minu plaan oli minna Kawazu linna sakura festivalile. Sealt edasi Mt. Fujile pilk peale visata ja siis Tokyos paar-kolm päeva veeta. Mulle soovitati, et kuna mul nii vähe aega, siis ma jätaks need esimesed kaks mõtet ära ja oleks terve aja Tokyos või külastaks mõnd lähemal asuvat kohta. Kawazu on Tokyost 185km kaugusel ja Mt.Fuji 133 km kaugusel, nende kahe koha omavaheline distants aga 105km. Kuigi viie päeva jooksul, mis Jaapanis veetsin, oleks kindlasti sellises megalinnas nagu Tokyo palju rohkem näha jõudnud, otsustasin ikkagi plaani järgida. Lahkusin Eestist päikese loojudes ja peale 15h lendu+4h vahepeatust Istanbuli Ataturki lennujaamas jõudsin umbes kella kaheksaks järgmisel õhtul Tokyosse. Mul oli veel viimasel hetkel leitud öömaja Couchsurfi kaudu (kohalikud lubavad enda juures tasuta ööbida ja vastutasuks saab ise reisil olles kohalike juures ööbida). Viimasel hetkel tähendab siis seda, et alles Tokyosse jõudes sain teada, et mul on öömaja olemas. Noormees nimega Asuke saatis mulle juhised, milliste metroo-rongiliinidega tema lähedusse saab ja tuli mulle rongijaama vastu. Asuke kirjutas enda kohta, et ta on vene keele huviline ja ta vihkab seeni, eriti shitake seeni. Piinlik oli tunnistada, et ta teadis vene keelest rohkem kui mina. Ja mis seentesse puutub, siis järgmine päev Kawazus proovisin kohalikest metsadest korjatud seened järgi. Mulle pakuti kupatatud seeni rohelisega. Mulle muidu seened väga meeldivad, aga need maitsesid nagu must põrandapesukalts. :D Muu toit,mis terve reisi jooksul proovisin, oli väga maitsev. Isegi natto (kääritatud sojaoad) meeldis, mis näeb välja nagu oad trolli ilas.

Rääkisime Asukega natuke juttu ja pakkusin talle Vana Tallinnat, mida koos kohviga jõime, aga kuna kell oli juba päris hiline selleks ajaks kui tema juurde jõudsin ja ta pidi vara ärkama, et hommikul tööle minna, siis tuli see päev ära lõpetada. Naljakas oli see, et Asuke ei oska r-tähte öelda. Seega oli rice(riis) lice(täid) ja room oli loom.:D Natukene pidin mõtlema, mis ta tahab öelda sellega, et Europeans don´t like so much lice in the morning. Minu teine Tokyo võõrustaja arvas, et Eurooplastele ei meeldi Jaapani riis, aga minu meelest oli just nii hea. Parem kui meil. Jaapanis on kõigil vist on riisi valmistamise masinad kodus olemas. Nad ei lisa soola ega midagi ja nii mõnus tuleb. Peaks endale ka koju selle masina muretsema.

Järgmisel päeval viis rong (õigemini öeldes 3 erinevat) mind Kawazusse. Atamist Kawazusse sõitis selline tore rong, kus istmed olid näoga akende suunas ja avanes kena vaade otse merele, siniste katustega majadele, geisritest paiskuvatele aurujugadele ja õitsevatele kirsipuudele. Kawazus oli mul juba varem öömaja leitud. Samamoodi CS kaudu. Soshiga saime alles õhtul kokku, kuna ta pidi päeval tööl olema. Linna lähedal asuvad tuulepargid. Nende tiivuliste eest ta hoolt kannabki. Oma suure seljakoti ja läpaka sain seniks jätta rongijaama lukustavasse kappi. Tasu oli 500yen (4eur). Päevaga jõudsin peaaegu tervele linnale tiiru peale teha. Jalutasin tänavatel, mis on ümbritsetud kirsipuudest ja mille ääres kaubitsejad kirsiteemalist ja muud Jaapani toitu müüvad. Sealt ostsin ka kalasuppi ning sain seda seene asja kõrvale. Ja kalakesekujulised roosad pannkoogid magusa täidisega punastest ubadest. Punase oa pastat kasutatakse seal päris palju. Ka Asuke andis esimesel õhtul sama täidisega saia maitsta. Jõudsin veel jalutada kahe erineva surnuaia juurde, kuumaveeallikast purskuva geisri juurde, kust parasjagu tuli ainult palju auru ja ookeani äärde. Hiljem õhtul Soshi küsis, et kus ma juba käisin, et ta saaks mulle ka midagi näidata ja ma ei tahtnud öelda, et ma juba igal pool olen käinud, ja hea vist, et ei öelnud, sest koos seletustega saavad samad kohad hoopis teise tähenduse. Ta rääkis mulle, kuidas seal kuumaveeallika vees saab mune keeta jne. Siis sõitsime ka linnast natuke välja suurt endale mitut silmust peale tegevat ringteed vaatama. Läheduses asub ka mitu koske, millest esimese, krabi kose nimelise, juurde sõitsime. Soshi võttis mind vastu nagu tõelist külalist. Peale seda läksime kohalikku pubisse Izakaya-sse sööma, kus toolide asemel istutkase maapinnast natuke kõrgemale ehitatud põranda peal. Lauale toodi takowasa ja takoyaki. Tako on kaheksajalg jaapani keeles. Takowasa on seega kaheksajalg wasabiga ja takoyaki on kaheksajalapallid. Lisaks toodi meile karaage (fritüüritud kana), tuunikala sashimit (toore kala lõigud) ja kõrvale saket. Minul ei lubatud midagi maksta.

Õhtul tehti mulle mõnus vann valmis ja sain eraldi toa, kus magada. Magamine käib Jaapanis üldiselt põrandal mattidel. Ma ei ole sellise külalislahkusega veel harjunud.

Järgmisel hommikul ärkasime piisavalt vara üles, et hommikusööki nautida - riis erinevate lisanditega. Natto, siis mingi marineeritud baklažaani moodi asi, küpsetatud muna jne.

Soshil oli aeg tööle suunduda ja kuna mul oli rongini aega, sain veel linnas kirsipuude vahel ringi jalutada. Eelmise õhtul izakaya pidajad olid ka ülitoredad ja sõbralikud, kuigi inglise keelt väga ei rääkinud, siis Soshi abiga saime suheldud ja nad olid igati abivalmid mulle oma nutitelefonidest välja otsima rongiühendusi, millega Mt. Fuji juurde saaksin. Sinna mu tee mind viiski. Selle jätan aga järgmiseks korraks. Nüüd on kell kolm päeval juba ja vaja veidi ringi tegutseda ja süüa tahaks. Väidetavalt pidi Uus-Meremaal kõige parem kohv olema. Lähen uurin järgi. Ja lisaks pidi Uus-Meremaa maailma kõige sõbralikum maa olema. Rääkisin sellest lennukis enda kõrval istuvale naisele, kes elab Uus-Meremaal, kuid on pärit Malaisiast, mille peale reisijad läheduses kohe nõustusid :D
Siin saab näha galeriid maailma sõbralikematest riikidest: https://www.forbes.com/pictures/egim45edme/1-new-zealand/#719417c03a89

Ja täna õhtul saab all pubis tasuta pitsat. Eile sai tasuta hot dogi:)

Ps! Kiidan Turkish Airlines´i. Hinna sees oli tasuta toit ja jook ning lennul Istanbulist Tokyosse jagati kõigile tekid, padjad ja pakike hambaharja, -pasta, huulepalsami, sokide, susside ja silmasidemega (või mis iganes see on, millega silmad katta, et paremini magada saaks). Lisaks jagati kõrvaklapid, millele ma küll kvaliteedilt enda omi eelistasin. Teenindajad olid kenad ja sõbralikud. Air Asia (Tokyost Aucklandi) oli tõeline odavlend seevastu. Söök oli tasuline, teenindajad käisid ringi ja müüsid nodi. Seljatugede küljes polnud ekraane, et näha kus me oleme ja mis paikadest parasjagu üle lendame, või et filme vaadata, muusikat kuulata. Turkishil oli isegi usb-i auk, niiet sai oma telefoni laadida. Ja Air Asia teenindajad nägid välja natuke räsitud ja turvanõudeid esitades olid nägudega nagu hakkaks kohe nutma või minestama.
Panen siia ka lingid FB-sse lisatud piltidest:
https://scontent-syd2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.0-9/17201377_1450352561676217_752628815943724391_n.jpg?oh=9dcb171c02bbea5b9a037925e9529ab7&oe=592ADA44
See on natto:
https://scontent-syd2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.0-9/17191228_1451191944925612_1154966471484180454_n.jpg?oh=1da210bbf7fe93e311dfba7f14e249f8&oe=59729729
Izakayas:
https://scontent-syd2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.0-9/17190466_1451191951592278_6267722687242497939_n.jpg?oh=b1c7e6dae426135723487cc76670fc75&oe=5927A255